Koolimaja ajalugu on tihedalt seotud Türi paberivabriku ajalooga. Türi paberivabrik alustas oma tegevust aastal 1900. Vabriku mõju Türi aleviku arengule oli väga suur. Vabrik andis tööd umbes 150 töölisele ja paarikümnele ametnikule. Vabrikusse tööle asunud ametnikele olid ette nähtud küllaltki suured soodustused: prii korter, küte ja valgustus, aiamaa, arstlik teenindus kõigile perekonnaliikmetele, lasteaed, kool, saun. Aastal 1941 töötas seal ca 500 töölist ja ca 50 ametnikku. Aastatel 1900-1911 ehitas vabrik oma ametnikele vabriku ümbruskonda maju. Üks neist hoonetest, Vabriku puiestee 8, ongi nüüd koolimajaks.
Selles majas olid kõrgemate ametnike korterid: rohkem tube, maja ees ilus muru kuuskede ja pojengipõõsastega, maja taga suur aed viljapuude ja peenardega.
Kahekümnendate aastate esimesel poolel elas selles majas üks vabriku omanikest parun R. Schilling oma perekonnaga. Nende suguvõsale oli pikemat aega kuulunud Särevere mõis. Teises korteris elas insener Ernest Seywang ja tema abikaasa Dora. Teisel korrusel elas vanaproua Kramer, Seywangi ämm, kes oli lesk. Tema mees oli varem olnud vabriku direktor. 1927 a. tuli paberivabriku tegevjuhiks Hans Kullermann, kes asus samuti elama sinna majja. Veel elasid seal metsapraaker Harald Walther, keemik prl Eleonore Allas ja direktor K. Schillingi sugulane Harald Walther perekonnaga. 1939 aastal lahkusid baltisakslased Eestist, maja haldajaks sai Türi linn. Ülemise korruse korterites elasid üürilised aastani 2001. Mais 2001 sai toimetulekukool maja ülemise korruse oma valdusse. Maja alumine korrus sai koduks paljudele erinevatele asutustele. II maailmasõja ajal asus majas Türi Omakaitse staap. Aastate jooksul on majas peavarju leidnud raamatukogu ja hambaarst. Pärast sõja lõppu töötas majas lasteaed, mis sai aastal 1960 nimeks II Lastepäevakodu. II Lastepäevakodu lõpetas oma tegevuse aastal 1989, majja asus Türi Abikool.
Türi Kevade koolis õpivad Järvamaalt ja kaugematest maakondadest pärit mõõduka ja raske vaimupuudega lapsed. Kool alustas oma tegevust 1989. aastal Türi Abikoolina. Koolis õppisid kerge vaimse puudega õpilased. 1991. aastal avati lisaks klass mõõduka ja raske vaimse puudega õpilastele, kus õppis 6 õpilast. 1993 aastast õpetatakse Türi Abikoolis ainult mõõduka ja raske vaimupuudega lapsi. 1997. aastal liideti Türi Abikool ja Paide tugikodu ,, Pihlakas”. 1997. aastast kandis kool nime Türi Toimetulekukool. 1. jaanuarist 2020 on kooli nimi Türi Kevade kool ning koolis on võimalik õppida ka lihtsustatud õppekava alusel õppivatel õpilastel.
Türi Kevade kooli õppetöö kestab I klassist kuni IX klassini, õpilase individuaalsest arengust lähtuvalt on võimalus rakendada pikendatud õppeaega ja lisaõppeaastat. Oma õppetöös valmistame mõõduka ja raske vaimse puudega õpilasi ette selleks, et nad suudaksid väljaspool kooli oma eluga iseseisvalt või abistaja toel toime tulla. Türi Kevade koolis toimub peale õppetöö palju toetavaid traditsioonilisi tegevusi: võtame osa eriolümpia üritustest, peame koos vanematega jõulu- ja kevadpidu, kevaditi läheme koos vanemate ja õpetajatega looduskaunitesse Eestimaa paikadesse ekskursioonile. Kord nädalas käime Türi ujulas ujumist õppimas, linna võimlates võimlemas ja trenni tegemas ning Veskisillal bowlingut mängimas. Tublimad saavad jätkata õpinguid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses. Hea koostöö on koolil mittetulundusühinguga MTÜ Loodusmeel. Kool pakub võimalusel tuge teistele Türi valla haridusasutustele eriliste laste õpetamisel ja abistamisel.
